pühapäev, 6. november 2011

Üks mahedam ja kaneelisem kanakarri

Kui ilmad muutuvad külmaks, läheb meie köögis kuumaks. Ma tegelikult ise pole eriline tsilli-armastaja ja kuna söögilaua ääres istuvad ka lapsed, seestap polegi toit väga vürstikas (tsillit annab juurde panna, kel vaja), küll aga, on köök fantastilisi lõhnasid täis ja sellest juba hakkabki seest soe ;)





VAJA LÄHEB:

400g nahata kanafileed
1 keskmine sibul
2-3 küüslauguküünt
1 väike sellerivars
1-2 tsillikauna
1 tl köömneid
1 tl koriandriseemneid
1 tl jahvatatud ingverit
1 tl tsillipulbrit (cayenne pipar)
1 tl karripulbrit
2 kaneelipulka
1 tl tumedat muscavado suhkrut
1/2 pokaali valget kuiva veini
100 ml kanapuljongit
100 ml kookospiima
100 ml vahukoort
soola, oliiviõli

TEE NII:

Kõige paremini sobib selle toidu valmistamiseks malmist haudepott. Haki sibul, seller, küüslauguküüned ja puhastatud tsilli peeneks, prae oliivõlis klaasjaks. Lõika kanafilee kuubikuteks ja lisa sibulasegule. Pruunista. Vala juurde valge vein.
Purusta uhmri abil köömned ja koriandriseemned, lisa koos ülejäänud vürtside ja maitseained kanale. Sega läbi. Vala peale kanapuljong ja lase tasasel tulel umbes pool tundi haududa. Kõige lõpus lisa kookospiim ja vahukoor ning hauta veel ca 10 minutit.
Serveeri koos keedetud riisiga.

kolmapäev, 21. september 2011

Värske spargli risotto röstitud lõhega

Sparglites on midagi erilist, need mõjuvad mulle umbes samamoodi nagu sidrunid, et lihtsalt tunned, kuidas suu vett täis läheb ja tahaks neid kohe ampsata.
Esimest korda sõin ma spargli risottot Lätis Opera hotelli restoranis, oli aprillikuu ja sparglihooaeg täies hoos. Ma nüüd ei teagi, kas ja kui suurt rolli mängis väga tühi kõht, igaljuhul sai sellest roast hoobilt lemmik. Top 5 vähemalt :)

Et spargel ja lõhe on samaväärne kooslus nagu kuused ja jõulud või ints ja valged sokid, siis...



VAJA LÄHEB:

tükk ilusat lõhefileed
pool sidrunit
soola, rose´pipart

8-10 sparglivart
3 dl Carnaroli riisi
1 sibul, hakitud
1 selerivars, hakitud
1 spl võid
riivitud sidrunikoort
1 l head kana- või köögiviljapuljongit
1/2 klaasi valget veini (kasutasin proseccot)
Grana või parmesani juustu, riivitud
soola ja pipart
suur tükk võid

TEE NII:

Pigista lõhele sidrunimahl, maitsesta soola ja rose´pipraga. Rösti ahjus.
Tükelda sparglid (mitte kasutada valget osa) ning jäta nupud tallele. Kuumuta puljong keemiseni. Pane tükk võid potti ja esmalt kuumuta võis peeneks hakitud sibul ja seller kuni need muutuvad klaasjaks. Lisa riis, spargli varreosad ja veidike sidrunikoort ning jätka kuumutamist veel mõni hetk. Järgmiseks lisa vähehaaval hulka keeva puljongit vastavalt sellele, kuidas vedelik imendub riisi. Jätka aeg-ajalt segades, kuni risoto on parajalt küps. Valmimise lõpus lisa valge vein ja spargli nupuosad. Vahetult enne serveerimist lisa riivitud juust ja tükk külma võid.
Aseta röstitud lõhetükk risottole ning serveeri ja naudi kohe.

Ahjuõunamoos kaneeli ja kardemoniga

Luiga õuntest sai sel aastal 120 liitrit õunamahla, arvestades, et eelmisel aastal joodi 80 liitrit ära jõuludeks, siis nüüd peaks äkki kevadeni välja vedama...
Igaljuhul üks kastitäis õunu leidis omale koha minu köögis ja iseenesestki mõista tegin nendest ahjuõunamoosi. Tõtt öelda pole ma eriline õunamoosifänn (ega ka õunakoogi, küpsetatud õunte, kompoti ega muu sellise), mulle lihtsalt ei sümpatiseeri õunatükid küpsetatud kujul.
Peale Lillu sündi süvenes minus huvi kodutoidu vastu ja ma olen, nüüd juba mõlemale lapsele, vaaritanud kõik söögid ise. Tänu titetoitudele tegelikult avastasingi sellise asja nagu ahjuõunapüree. See maitses imeliselt ja mis põhiline, ei mingeid tükke! Sellest küpseski välja idee, mis tegelikult juba eelmisel sügisel purki sai.
Inspireerituna Katriini õunamoosist, oleks ma tahtnud ka ingverit kasutada, aga ma lihtsalt unustasin seda osta. Eks teen siis järgmise satsi vähe vürtsikama.



VAJA LÄHEB:

2 kg õunu
2 tl kaneeli
1,5 tl kardemoni
100g suhkrut (võib rohkem panna, mulle lihtsalt ei maitse väga magus)

TEE NII:

Puhasta, koori ja tükelda õunad ning pane nad ahjuvormi. Lisa umbes supilusikatäis suhkrut ja 150 ml vett. Kata ahjuvorm pealt fooliumi või küpsetuspaberiga. Küpseta õunu ahjus 200 kraadi juures 35-45 minutit. Need peavad olema täiesti pehmeks ja plödiks küpsenud.
Vala õunaplödi potti, lisa ülejäänud suhkur, kaneel ja kardemon. Püreesta segu ja lase keema tõusta.
Tõsta õunamoos kuumalt kuumadesse (steriliseeri ahjus 100 kraadi juures 15-20 min) purkidesse ja kaaneta kohe.

Kana-kukeseenepasta

Ma olin juba teab, mis ajast Helenile ja vennale lubanud pastaõhtu korraldada, aga kuidagi jäi see asi muudkui toppama. Lõpuks siis tegime ühe laupäeva(hilis)õhtuse söömingu.
Asjaosaliste tungival soovil pidi pastas olema kindlasti kukeseeni, niisiis lisasin neid oma tavapärasele kanapastale, maitseks veel tsipake valget veini ja sinihallitusjuustu.



VAJA LÄHEB:

u 200g (värsket) pastat

200g kanafileed
2 väikest punast paprikat
1 väike zuccini
100 g kukeseeni (võis praetud)
3 küüslauguküünt
1/2 klaasi kuiva valget proseccot
100g sinihallitusjuustu
1 pk vahukoort
tüümiani, soola, pipart, oliiviõli


TEE NII:

Valmista pasta või kasuta lihtsalt mõnda oma lemmikpastat ja pane vesi keema.
Viiluta küüslauguküüned, tükelda kanafileed ja köögiviljad. Vala suurde (malm)kastrulisse natuke õli, lase kuumeneda, viska sisse küüslauguviilud, sega kergelt läbi. Lisa kanafilee ja pruunista. Maitsesta soola-pipraga. Vala peale prosecco ja lisa mõned tüümianioksad. Lase veinil ära keeda. Lisa juurde köögiviljad ja küpseta need kuumal pannil kergelt krõmpsuks. Sega juurde võis praetud kukeseened ja sega läbi. Vala juurde koor ja pudista sisse sinihallitusjuust. Lase koorel keema tõusta, sega ja keera tuli kinni. Vala juurde keedetud pasta ning serveeri kohe.

teisipäev, 13. september 2011

Kukeseenerisotto

Mingil põhjusel on viisakas risottoriis luks/defitsiitkaubaks kuulutatud, nii et igast poes seda ei müüda, samas kui tavalisi pakiriise on 5-6 erinevat sorti. Ma ei tea, võiks ju arvata, et kodudes tehakse üha enam põnevamaid riisitoite kui "klassikalist" Uncle Ben's & rice, aga tjah...
Igaljuhul on mul Ingridiga vedanud, sest ühes oma uhke Miniga tõi ta mulle Milanost ka paki hääd riisi. Jippiii!



VAJA LÄHEB:

6-8 kukeseent
1 väike sibul
2 küüslauguküünt
1 sellerivars
3 dl risottoriisi
1/2 klaasi kuiva valget veini
1 l head kanapuljongit
peotäis riivitud Parmesani
soola, pipart
u 100g võid

TEE NII:

Haki kukeseened väiksemaks, prae võis. Kuumuta puljong keemiseni. Pane tükk võid potti ja kuumuta peeneks hakitud sibul, küüslauk ja seller. Lisa riis ning jätka kuumutamist veel mõni hetk. Järgmiseks lisa vähehaaval hulka keeva puljongit vastavalt sellele, kuidas vedelik imendub riisi. Jätka aeg-ajalt segades, kuni risoto on parajalt küps. Maitsesta kergelt soola-pipraga. Valmimise lõpus lisa valge vein ja kukeseened. Vahetult enne serveerimist lisa riivitud juust ja tükk külma võid. Serveeri koos krõbeda peekoniga.

teisipäev, 30. august 2011

Sildid hoidistele


Et talvevarude kogumine on täies hoos, mõtlesin, et sheerin paari toredat linki neile, keda samuti pole kunstiandega õnnistatud, aga kes tahaks oma purgid-pudelid korda seada.
Niih, siit need tulevad:

1. Mustikafännidele
2. Pohlad
3. Moosid
4. Vintage
5. Ruudulised
6. Kaanele + ümbris purgile
7. Vintage 2
8. Dansukkeri sildimasin

Osad etikettidest on kohandatud kleepsupaberi jaoks. Siis polegi muud kui paber printerisse ja asi kleepima. Teistega tuleb ise natuke lõikuda ja kleepida, aga vaade sahvririiulil on seda väärt. Pealegi saab kohe paar asja jõulukinkidenimekirjast maha võtta ;)

kolmapäev, 24. august 2011

Pardiraguu fettuciniga


Mul on tegelikult üks võlg üleval. Pastaretsept sai juba ammu üles riputatud, aga sinna juurde valmistatud pardiraguu on oma aega veel oodanud.
Toit ise on küllaltki rammus ja sobib hästi sumedasse sügisõhtusse. Kogusest jätkub kenasti neljale sööjale.

VAJA LÄHEB:

4 pardikoiba
1-2 porgandit
1 sellerivars
1 porrulauk
2 shalottsibulat (võib asendada punase sibulaga)
200ml kanapuljongit
4 spl tomatipüreed
100ml kuiva valget veini
2spl konjakit
1 apelsini koor ja mahl
peotäis tüümiani
oliivõli, võid
sool, pipar

TEE NII:

Puhasta pardikoivad, eemalda luud ja nahk koos rasvaga. Lõika liha väikesteks tükkideks.Tükelda köögiviljad pisikesteks kuubikuteks.
Hauta köögivilju kergelt võis, lisa pardiliha ja nahad koos rasvaga (need õngitse veidi aja pärast välja ja teinekord nt ahjukartulite juures ära kasutada). Vajadusel lisa natuke oliiviõli. Pruunista kõik.
Lisa tüümian, tomatipüree, vein, konjak ja kanapuljong, maitsesta soola-pipraga ning lase kaane all tasasel tulel haududa. Et kõik maitsed omavahel korralikult seguneksid, kulub selleks umbes tund. Kontrolli vahepeal, et vedelik ära ei kaoks.
Kõige lõpus lisa apelsinimahl ja koor. Sega kaste värske fettuciniga ning serveeri kohe.

esmaspäev, 15. august 2011

Mustika-toorjuustukook ehk kus vett, seal mustikaid


Käisime Bettyga ükspäev metsas marjul. Esimesed pool tundi jõlkusime niisama, mina mustikamättaid otsides (mille küljes oleks rohkem kui üks mari põõsa kohta), tema erinevaid auke, milles oleks vett. Kui ma juba üsna lootusetuna koju tahtsin minema hakata kostus eemalt heli, mille on üksnes võimalik tekitama 30-kilone rõõmupall vettehüpet sooritades:) Betty oli leidnud metsakraavi, mis oli peaaegu, et ääreni täis... ja imelugu, kraavi kallastel kasvas mustikaid, nii et mustas. Win-win situation ühesõnaga.

Igaljuhul sai mustikaid nii palju, et jätkus sügavkülma panekuks ja imelise toorjuustukoogi jaoks.








Põhi
60 g sulatatud võid
135 g digestiivküpsiseid

Täidis:
200g mustikaid
1 spl suhkrut
1 spl maisitärklist

Kate:
600 g kreemjuustu (Mascarpone)
1 pk vahukoort
30 g maisitärklist
200 g suhkrut
4 muna

Soojenda ahi 150 kraadi juurde. Purusta küpsised ja lisa sulavõi. Sega ja pane küpsisesegu 20 cm diameetriga vormi põhja ja mulju segu kergelt vormi põhja kinni. Vormi põhja pane ka küpsetuspaber. Küpseta põhja ahjus 5 minutit. Sel ajal kui koogipõhi jahtub valmista täidis ja kate. Sega mustikad suhkru ja tärklisega. Tärklis hoiab mustikate mahla kinni. Vala segu põhjale. Tasanda. Klopi munad suhkruga ja lisa seejärel ka kõik muud täidise osad ning sega ühtlaseks kreemjaks massiks. Vala toorjuustusegu mustikatele ja küpseta ahjus 1 tund ja 20 minutit.

Serveeri jahtunult.

pühapäev, 10. juuli 2011

Saame tuttavaks, pastamasin!

Kõigepealt, gracie miele, Ingridile, kes võttis vaevaks mu pisikese sünnipäevasoovi täita ja tegi põhjaliku pastamasinate uuringu nii meie kui Milano kaubanduses :)
Igaljuhul olen ma nüüd uhke läikiva (me like like sädelevad asjad) Marcato Ampia 150 omanik. LinkPaar nädalat olen ma seda ainult vaikselt silitamas käinud, eile siis oli meie ametlik tutvumisõhtu.

Teooriaga olin ma ennast juba kurssi viinud ja lood sellest, kuidas meie tüüp 550 nisujahust ei saa õiget asja, pasta kipub keetmisel lagunema või on koledalt hallikas, olid hirmutavad. Et durum ehk kõvanisujahu (tüüp 00) pole eriti saada (nägin Stockmannis, tookord polnud selles tüübis kindel ja jätsin ostmata), lükkasin ma muudkui seda esimest taignategu edasi. Mitme blogi ja oma suure Itaalia raamatu abiga jõudsin aga järeldusele, et durum nisujahu kasutades saab pastat külmkapis paar päeva säilitada ja pasta ise on tekstuurilt kõvem ehk al dente. Tüüp 550 nisujahu kasutades tahab pasta vähem keeda, minut-poolteist on täiesti piisav.
Iga sööja kohta arvestatakse 1dl jahu ja 1 muna(kollane). Munakollased muudavad pasta pehmemaks ja paremini käsitletavaks.

Pastataigen 4-le
4 dl nisujahu
2 muna
2 munakollast
1 tl soola
1 spl oliiviõli

Sõelu jahu tööpinnale kuhja, keskele tee süvis, millesse löö munad ja lisa sool ning pool oliiviõlist. Ringjalt seestpoolt välja liikudes haara taina hulka järjest rohkem jahu ja töötle kätega kuni oled kogu jahu tainapalli lisanud ning moodustub ühtlane tainas. Hoiatan, töö on raske :) Esialgu võib segu väga kuiv tunduda, seepärast lisa teine pool oliiviõlist hiljem, kui juba lootus kaduma hakkab :) Vett ei tohi mingil juhul lisada, äärimisel juhul võib sõtkumise ajal käsi niisutada.
Sõtku tainast lükates seda endast eemale ja siis tõmmates tagasi.
Kui segu on ühtlane, vormi sellest pall ja keera toidukilesse ning jäta vähemalt tunniks seisma.

Jaga seisnud tainas neljaks, töötle tükke ükshaaval, hoides teisi samal ajal kiles.
Vajuta või rulli taignapallike umbes 1cm paksuseks, et liigselt paks tükk masinale viga ei teeks.
Rulli tainas läbi rullikute kõige laiema astme, murra kokku ja korda tegevust 5-6 korda kuni tainas tundub ühtlane ja on omandanud kerge läike.


Seejärel rulli tainast läbi masina iga rullimise järel rullikute vahet väiksemaks reguleerides, kuni on saavutatud piisav paksus (ca 1.5 mm). Hoia tainast liigse venimise eest.

Lõpuks lase tainas läbi soovitud lõiketerade jahusele pinnale, sega kergelt, et vältida pasta kokkukleepumist ja aseta üle kahe pulga mõneks ajaks kuivama.






Pasta keetmiseks lase vesi tugevalt keema. Vett arvestatakse 1 liiter vett 100g pasta kohta. Kui vesi on keema hakanud lisatakse sool. Itaalias kehtib "reegel", et pastakeeduvesi peab olema sama soolane kui Vahemeri. Mina ilmselt nii palju ei pane. Maitse asi, eksole!
Aseta pasta keevasse vette ja pane potile kaas peale, et vesi kohe uuesti keema hakkaks. Seejärel võta kaas pealt ära ja keeda 1-1,5 minutit. Kurna vesi ära ja serveeri kohe meelepärase kastmega.

neljapäev, 19. mai 2011

Kergelt marineeritud köögiviljad















See on nüüd ametlikult minu lemmiklisand grillroogade juurde. Tore on asja juures see, et neid juurikaid sünnib süüa nii toorelt kui kergelt wokituna/grillituna.


VAJA LÄHEB:

1 väike lillkapsas
1 väike brokkoli
2 paprikat
2 (punast) sibulat
1 zuccini

oliiviõli
valge veini äädikat
soola-pipart
suhkrut
kuivatatud ürte (mulle meeldib SM Vahemere ürdisegu )

TEE NII:

Murra lillkapsas ja brokkoli väiksemateks õisikuteks. Tükelda ülejäänud köögiviljad. Vala peale tubli sorts oliivõli (3-4 spl) ja veiniäädikas (1-2 spl), maitsesta soola-pipra-suhkru ja ürtidega. Sega hoolikalt. Kõige parem on seda teha kätega :) Lase ca 15 minutit seista. Soovi korral woki või grilli kergelt. Jälgi, et köögiviljad ei kaotaks oma värvi ega krõmpsu!

Rabarberi-ricotta kook


Esitlen uhkusega oma selleaastast esimest rabarberikooki. Kuna mul oli kappi jäänud pakk muretainast, siis sai põhi sellest tehtud, aga väga hästi sobib ka vana hea Digestive põhi.


VAJA LÄHEB:
u. 200g muretainast
või
135g Digestive küpsiseid
60g sulatatud võid

100g toorjuustu
100g ricotta kohupiima (Otto)
3 suurt muna
3 spl maisitärklist
3 spl suhkrut
1tl kardemoni

3-5 rabarberivart
2 spl tumedat Muscavado suhkrut


TEE NII:

Soojenda ahi 180 kraadini. Vooderda lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga, servad määri võiga. Valmista põhi kasutades kas muretainast või Digestive küpsiseid (purusta küpsised, sega kokku sulatatud võiga). Suru koogipõhi vormipõhja, küpseta 5-8 minutit (muretaigen küpseb kauem kui küpsisepõhi).
Tükelda rabarberid, raputa peale Muscavado suhkur, sega läbi ja jäta seisma.
Mikserda läbi toorjuust, ricotta, munad ja suhkur. Maitsesta kardemoniga. Sõelu hulka maisitärklis, sega ettevaatlikult läbi.
Vala rabarberi-suhkrusegu koogipõhjale, aja laiali. Lisa juurde toorjuustu-ricotta segu.
Küpseta 180 kraadises ahjus 35-40 minutit.

Serveeri jahtunult koos maasikakastmega.

kolmapäev, 23. märts 2011

Marianne muffinid





Ma olen kaks korda proovinud Marianne keeksi teha, mõlemad korrad on mu keeksike seest toores jäänud, küpseta kaua tahad. Võtsin siis oma muffinite baasretsepti, lisasin šokolaadi ja Marianne kommipuru ja tulemus sai väga hea. Pealt mõnusalt krõbe, seest kergelt piparmündine.

VAJA LÄHEB:

4dl jahu
2 spl suhkrut
1tl soola
1tl küpsetuspulbrit
2spl kakaod (mõrudat)
50g šokolaadinööpe
100-150g Marianne crushi (või lihtsalt pakk või kaks Marianne komme*)
2 muna
100g sulatatud võid
4-5spl keefiri

TEE NII:

Pane ahi 180 kraadi juurde soojenema.
Sega omavahel kuivained.Teises kausis vahusta kaks muna ja sega sinna hulka sulavõi ja 3 spl keefiri. Ühenda omavahel kuivained ja vedelik. Sega hoolikalt, vajadusel lisa veel keefiri. Tainas peaks olema üsna paks, nii et kausi äärtest lahti lööb, aga mitte päris vormitav.
Määri muffinipann võiga või kasuta pabereid ( ma ei ole neid enam viimasel ajal pannud, kuna see paberi harutamine on jube tüütu), pane igasse pessa umbes supilusikatäis tainast.
Küpseta 180 kraadi juures 20 minutit, võimalusel pöördõhuga veel 2 minutit (teeb mõnusa krõbeda kooriku peale).

* Purusta kommid köögikombainis või kilekotis (liha)haamriga tampides

pühapäev, 20. märts 2011

Juustumuffinid päikesekuivatud tomatitega


Märkasin ükspäev poes, et müügile oli tulnud Vilma muffinipulber basiilikuga. Näppsin tükk aega seda pakendit ja otsustasin lõpuks, et pulbri koostisosadest pooled on täielik rämps. Läksin koju ja tegin hoopis nii:

VAJA LÄHEB:

4dl nisujahu
2spl suhkrut
1tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis cayenne pipart
2 muna
100g sulatatud võid
4-5 spl keefiri
kuivatatud basiilikut
100g riivitud Parmesani (või Valio Forte)
100g riivitud Mozzarellat (Vigala)
6 tükeldatud päikesekuivatatud tomatit

TEE NII:

Sega ühes kausis omavahel kokku kuivained, teises klopi lahti munad ja sega sulavõi ja 2spl keefiriga. Ühenda vedelik ja kuivained omavahel, vajadusel lisa veel keefiri. Sega juurde parmesan ja pool mozzarellast ning kuivatatud basiilik.
Määri muffinipann võiga ja pane igasse pessa kolmveeradi ulatuses tainast, vajuta näpuga sisse lohk ja täida see tükeldatud päikesekuivatatud tomatitega. Näpi lohk sõrmedega uuesti kokku ja raputa peale mozzarella juust.
Küpseta 180 kraadi juures 20 min ja võimalusel pöördõhuga veel 2 minutit, kuni juust on peal kuldpruun.

Peekoni-sibula leivakesed


Panen vahelduse mõttes ühe leivaretsepti ka. See siis on minu (inimlikum) versioon pekileivast. Ma olen nüüd proovinud teha neid nii pehmema (kasutades küpsetamiseks muffinipanni) kui päris kõva ja vormitava taignaga. Esimene variant on igaljuhul parem ja leivakesed kõlbavad süüa ka ülejärgmisel päeval...muidugi kui neid nii kauaks jätkub :)


Peotäis juuretist
umbes 500g rukkijahu
4 dl vett
1 spl linnasejahu
soola, suhkrut

1 suur sibul
150g toorsuitsu peekonit

Leivajuuretis õhtul hapema!
Tükelda sibul ja peekon väikesteks tükkideks, prae pannil õli või võiga läbi.
Sega kokku leivataigen.

Määri muffinipann hoolikalt võiga, täida vorm poolenisti taignaga, tõsta väiese lusikaga peale sibula-peekonisegu ja kata pealt väikese tüki taignaga. Silu hoolikalt.
Lase leivakestel 1,5-2 h soojas kerkida (või 50 kraadises ahjus 1h). Küpseta esmalt 220 kraadi juures 10 minutit ja siis 180 juures 30-40 minutit.

Suitsukana-ricotta pirukas


Valmib kiiresti ja maitseb hea nii soojalt kui külmalt.


VAJA LÄHEB:

500g pärmi-lehttainast (Cristella)
200g tükeldatud suitsukana (kasutasin 1/2 pakki kintsuliha)
200g ricottat
peotäis spinatit (puhastatud ja kergelt keedetud)
100g riivjuustu
1 muna
soola, pipart


TEE NII:

Rulli tainas natuke õhemaks ja laiemaks, määri lahtiklopitud munaga, puista peale suitsukanatükid ja ricotta juust. Laota peale spinatilehed. Maitsesta kergelt soola-pipraga. Raputa peale riivjuust ja keera ettevaatlikult rulli. Keera rull ahjuplaadil pärjaks, lõika noaga sisse sälgud ja määri munaga. Küpseta 200 kraadi juures 20-30 minutit.

pühapäev, 13. veebruar 2011

Täidetud paprikad


Retsept pärit Nami-namist. Kasutasin vähem õli, ilmselt võiks veelgi vähemaga hakkama saada :)
Valmimine võtab üsna kaua aega, kuid maitse on seda väärt!


VAJA LÄHEB:

4-6 paprikat
300g segahakkliha
1 sibul
2-3 küüslauguküünt
1 väike roheline paprika
1 sellerivars
1/2 pk riisi
5 spl tomatipüreed või purustatud tomateid
soola, pipart
oliivõli


TEE NII:

Kuumuta ahi 170ºC.
Prae kergelt läbi hakkiliha
Haki köögiviljad peeneks ning pruunista oliivõlis, lisa tomatipüree või purustatud tomatid. Kuumuta keskmisel tulel aeg-ajalt segades, kuni segu on ühtlaselt pehmenenud ja veidi paksenenud. Maitsesta soolaga-pipraga.
Nüüd lisa tomatikastmele praetud hakkliha ja riis. Sega hoolega läbi ja kuumuta, kuni riis on poolpehme.
Samal ajal puhasta paprikad. Lõika varrejupp ettevaatlikult ära (hoia alles!), nii et jämedamasse otsa jääb parajalt suur auk. Eemalda paprika seest seemned ja membraani osa. Ettevaatlikult, et paprikad ise terveks jääks!
Lusika abil täida puhastatud paprikakaunad riisi-tomati-hakkliha seguga (kuni 3/4 ulatuses, sest riis paisub ahjus edasi). Pane äralõigatud varrejupp tagasi.
Aseta täidetud paprikad külili suurele ahjupannile ning nirista peale oliiviõli (kui ei taha liiga rasvast, siis on parem õliga pintseldada). Küpseta 170-kraadises ahjus umbes tund aega. Siis keera ringi (ettevaatlikult!), ja küpseta veel tund aega.

Köögiviljavorm


Üks meeldiv vaheldus keedukartulile.


VAJA LÄHEB:
3 porgandit
1/2 zuccinit
1 väike lillkapsas
1 väike brokkoli
3 muna
100ml piima
100g riivjuustu (kasutasin tavalist Atleeti ja Parmesani)
paar peotäit riivsaia
soola, pipart
1 spl sinepit (hea, kui on teraline Dijon)
60g võid


TEE NII:
Tükelda köögiviljad. Auruta porgandeid 5 min, lillkapsast ja brokkolit 3-4 min. Vala köögiviljad ahjuvormi, maitsesta kergelt soola ja pipraga, sega läbi.
Löö kausis lahti 3 muna soola, pipra ja sinepiga. Lisa juurde piim. Vala segu köögiviljadele. Riputa peale riivsai ja juust.
Küpseta 180 kraadises ahjus 20 min (kui võimalik, siis pöördõhufunktsiooniga veel 5 min).

Sobib lisandiks kõikvõimalike lihatoitude juurde või ka eraldiseisva roana.

Virsiku-jogurtitort


Algupärane retsept Nami-namist mangotordi nime alt. Kuna mangosid küpsel kujul ega ka konservina mul Viimsi põhilisest kaubandusvõrgust leida ei õnnestunud, kasutasin hoopis virsikuid.


VAJA LÄHEB:

200g šokolaadi küpsiseid (Selga)
60g sulatatud võid

2 purki virsikukompotti (800g plekkpurk)
200g maitsestamata jogurtit
1pk vahukoort
5spl suhkrut
2 sidruni mahl
12 želatiinilehte


TEE NII:
Purusta köögikombainis või pudrunuia abil küpisised ning sega hulka sulavõi. Suru segu küpsetuspaberiga vooderdatud 25cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale.
Aseta želatiinilehed 10 minutiks külma vette ligunema.
Püreesta virsikud (jäta üks virsikupoolik kaunistuse jaoks) ilma suhkrusiirupita ja sega hulka jogurt.
Kuumuta sidrunimahl väikeses kausis, lisa 2-3 sl kuuma vett. Suru želatiinilehed kuivaks ja sega ükshaaval kuuma sidrunimahla hulka, kuni need lahustuvad. Nirista želatiinisegu peene joana mango-jogurtisegu hulka.
Vahusta koor suhkruga ning sega õrnalt mango-jogurtisegu hulka.

Kalla segu ettevaatlikult küpsisepõhjale ning aseta külmkappi vähemalt 4 tunniks tarretuma.

Kaunistuseks lõika virsikupoolikust õhukesed viilud ning meisterda lill.

esmaspäev, 7. veebruar 2011

Saiavorm


Üks vanakooli maius natuke teises kuues. Valmib lihtsalt ja saab ära kasutada vanaks mineva saia ja seismajäänud moosilõpud.
Mina kasutasin seekord ahjuõuna püreed, mida sügisel ohtralt purgistatud sai. Sama tulemuse saab ka tavalise õunamoosiga, aga siis soovitan lisada tipakese kaneeli.


VAJA LÄHEB:
saia (10-12 viilu)
õunamoosi
külmutatud hapukamaid marju (vaarikad, sõstrad, pohlad, jõhvikad vms)
3 muna
tass piima
3 spl suhkrut
1 spl vaniljeekstrakti või kasuta tavalise suhkru asemel vaniljesuhkrut
2 spl tumedat muscavado suhkrut
75 g võid


TEE NII:
Määri ahjuvorm hoolikalt võiga. Võta kaks saiaviilu, määri kummalegi moosi, pane kokku ja aseta ahjuvormi. Tee nii ka ülejäänud saiadega.
Vahusta munad suhkru, lisa juurde piim ja vanilje. Vala segu saiadele. Puista peale külmutatud marjad ja tume muscavado suhkur. Kõige peale aseta võitükid.
Küpseta 180-kraadises ahjus 20-25 minutit.

Serveeri külma piimaga!