Vastlakuklid 2012 (pohlaüllatusega)

Ma olen mitu aastat üritanud kukleid teha, kasutades erinevaid pärmitaignaretsepte. Tulemuseks on ikkagi võrdlemisi kõvad käkid, mis iseenesest maitsevad hästi, lihtsalt... kõvaks lähevad liiga ruttu... kukli puhul ei ole see muide väga hea omadus :D

Eile mõtisklesin ma päris pikalt ja olin pärmitaignale juba selga pööramas (eriti muidugi arvestades Margareti tõlgendust tuuletaskute näol), aga ometigi tulin poest tagasi paki pärmiga.

Retsep pärineb sedakorda NamiNamist ja ma olen täitsa rahulolev. Ei teagi, kas aitas kolmekordne kergitus või tuli õnn lõpuks minu õuele, aga kuklid said head, õhulised ja pehmed.






5 dl leiget piima
50 g pärmi
1 tl soola
200 g sulatatud võid
2 muna
800 g nisujahu (umbes)
0.5 kuni 1 tl peenestatud kardemoni
3 sl suhkrut

1pk vahukoort
suhkrut
pohlamoosi (seda kus ikka pohlad ka näha on)

Lisa leigele piimale suhkruga vedeldatud pärm ja kuni pool jahust (tainas peaks jääma umbes hapukoore paksune). Klopi segamini ja lase soojas kohas rätikuga kaetult kerkida, kuni taina pinnale tekivad väikesed mullikesed.
Sega kerkinud tainale juurde sool, kardemon, jahtunud sulavõi, lahtiklopitud munad ja ülejäänud jahu. Sõtku, kuni saad ühtlase läikiva taina, mis käte ja kausi küljest lahti lööb. Pane tainas uuesti sooja kohta kerkima. (Mina tegin taigna vahepeal pooleks, ühest poolest sai kringel ja teine jäi veelkord kerkima)
Kui tainas on kerkinud, siis vormi kuklid. Selleks murra tükike tainast (nii umbes väikese muna suurune tükk), aseta hästi kergelt jahusele töölauale, aseta peopesa kuplina peale (nagu hoiaksid arvutihiirt, aga tainatükk jääb peopesa alla). Nüüd tee peopesaga töölaual väikeseid tugevaid ringe, kuklit kergelt surudes, kuni tainatükk on kenasti siledaks kukliks muutunud.
Aseta kuklid ahjuplaadile ja lase veel kerkida.
Määri need pealt piima või munaga ja küpseta 200-225kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni kuklid on pealt kuldsed.
Võta kuklid ahjust välja ja lase köögirätiku all jahtuda.
Lõika jahtunud kuklitelt tükk pealt ära, täida moosi ja vahukoorega ja pane äralõigatud tükike õrnalt peale.

Mascarponevahuga täidetud korvikesed metsmaasikatega

Minu lapsepõlve täitsid metsmaasikad. Nii kui juuli kätte jõudis, uitasime meie lähedalasuvates koplites ja raiesmikel, käes kõrre otsa pikitud läikivpunased metsapärlid.
Läksime koju, Mummu vahustas meile hunniku munavalgeid suhkruga ja me tegime maasikavahtu. Ja me sõime nii kaua kuniks keegi meist liigutada ei jaksanud või lihtsalt süda läikima hakkas :D Happy days...

Paar aastat tagasi viis EasyJet mind Sitsiiliasse ja ühes täiesti suvalises linnakeses (võibolla on seda isegi liiga palju öeldud), ühes täiesti suvalises caffe's pakuti maailma parimat kohvi ja koogiletis ilutsesid mascarponevahu ja metsmaasikatega täidetud cannolid, milledele võrdväärset vastast ma pole veel kohanud.

Okei, metsmaasikad, armas Mummu, vaht, mascarpone, cannolid... kõik see sai peas kokku pandud ja sündis selline dessert:




Korvikesed:

Ma kasutan igasugu koogipõhjades ja korvikeste tegemisel paté brisèe tainast, mis on põhimõtteliselt Prantsuse muretaigen. Koostisosad on samad, aga tainas tuleb kerge, õhuline ja rullitav/vormitav.

5 dl jahu
1 muna
1 napp tl soola
2 tl suhkrut
150 g võid
1 sl piima

Sega kokku toasoe või ja sool, sega omavahel kokku toasoe piim ja suhkur ning lisa võile. Sega hulka muna. Lisa jahu ja sõtku kiiresti ühtlaseks massiks.
Mähi taigen toidukilesse ja hoia vähemalt 3h külmkapis.
Rulli taigen õhukeseks, lõika ümmarguse vormi (nt klaasi) abil sobivas suuruses kettad. Ma kasutan korvikeste tegemiseks tavalist muffinipanni. Määri pann võiga ja vooderda taignaga. Et korvikesed ahjus ei kerkiks, aseta neisse küpsetuspaberisse mässitud (toored) oad v herned.
Küpseta 200 kraadi juures u 10 minutit. Jahuta!

Mascarponevaht:

150g mascarpone't
1pk vahukoort
1tl vaniljeekstrakti
suhkrut

Vahusta koor vanilje ja suhkruga, lisa mascarpone.

***

Korvikeste põhja panin ma kõigepealt tl metsmaasika toormoosi, seejärel vaht ja kaunistuseks lusikaga natuke marju peale.

Hõrk pardifilee kartuli-pastinaagipüreega

"Tuleb teha õigeid toite!" Just nii teatas Lillu mulle sõbrapäeva õhtusöögi lõppedes, kui ta oma taldrikut puhtaks lakkus. Olgu siinkohal öeldud, et tegemist on väga-väga kehva sööjaga, asi polegi niivõrd pirtsakuses kui lihtsalt koguses. Vahel tundub mulle, et talle piisab elus püsimiseks ka viilust singist päevas... Mnjah.






Igaljuhul õiget toitu tehti nii:




2 pardifileed
soola, pipart

4 suuremat kartulit
2 pastinaaki
piima, korralik tükk võid
soola, pipart,
riivitud muskaatpähklit
hakitud murulauku

Puhasta kartulid ja lõika väiksemateks, tee sama pastinaakidega. Kuna viimased keevad kauem kui kartulid, siis tuleks need esmalt potti pista ja kartulid hiljem järgi.

Kuivata köögipaberiga pardifileed pealt ära. Tee noaga naha sisse diagonaalis lõiked ja siis teistpidi lõiked, et moodustuks selline rombimuster :) Ole ettevaatlik, et liha sisse ei lõikaks, uidu jooksevad mahlad küpsemise ajal välja.
Aseta fileed nahk allpool külmale pannile. Pruunista pliidi kolmveerand kuumusel u 10 min, lastes rasv aeglaselt välja sulada, seejärel keera ümber ja pruunista ka teiselt poolt paar minutit. Ära unusta külgi. Pardirasv vala kuhugi topsikusse, pane külmikusse ja kasuta teinekord ahjukartulite peal ära.
Maitsesta fileed soola ja pipraga ning mässi fooliumisse ja pane ahju 200 kraadi juurde u 10ks minutiks küpsema (kui eelistad sellist medium rare liha, siis piisab ka 5 minutist). Ahjust võttes jäta liha veel fooliumisse u 10ks minutiks "puhkama".

Püree valmistamiseks kurna pehmed kartulid-pastinaagid, lisa potti tilk piima ja pool võikogusest. Tambi või püreesta mikseriga ühtlaseks massiks, lisa ülejäänud võitükk ja murulauk. Maitsesta püree soola, pipra ja muskaatpähkliga.

Kastmeks oli meil valmistatud hõrk punase veini kaste

Kalapulgad majoneesiga

Siinkohal ei kirjuta ma üldsegi Esvast, Silverist või Vichist, ei... kirjutan hoopis sellest, kuidas kalapulki on võimalik kiiresti ja maitsvalt ise teha. Päris kalast mõistagi ;)
Majoneesi jaoks on vaja põhimõtteliselt ainult mune, taimeõli ja mikserit ja üleüldse valmib kogu eine ca 30 minutiga ja klassifitseerub seega vabalt fast food'i alla, eksju!






Kalapulgad:

300g kalafileed (mis aga maitseb ja kätte juhtub, ma kasutasin seekord pangasiust)
riivsaia
riivitud Parmesani
peotäis hakitud peterselli
veidi riivitud sidrunikoort
veidi sidrunimahla kalale peale pritsimiseks
paprikapulbrit (või M&S'i suitsutatud paprika maitseainet)
soola, pipart
1 lahtiklopitud muna
õli praadimiseks

Sega esmalt valmis paneerimissegu: riivsai, juust, petersell, maitsesta paprika, soola ja pipraga. Lõika kalafilee ribadeks. Maitsesta soola ja vähese sidrunimahlaga. Kasta fileeribad kõigepealt paneerimissegusse, seejäärel munasse. Korda toimingut.
Vala õli pannile ja lase kuumaks (kohe peaaegu nii, et suitseb) NIPP! Kui paneeritud liha/kala/kana asetada väga kuuma õli sisse, hakkab see kohe küpsema ja ei ima liigselt õli endasse! Prae kalapulki mõlemalt poolt ja aseta köögipaberile nõrguma. Pritsi peale veidi sidrunimahla.


Majonees:

2 toasooja munakollast
1tl sinepit (Põltsamaa)
1spl sidrunimahla
1,5dl taimeõli (päevalille oleks kõige parem, kuna sel pole spetsiifilist tugevat maitset nagu nt oliiviõlil)
suhkrut, soola, pipart

Mikserda omavahel kokku munakollased, sinep, pipar ja sidrunimahl. Nirista ühtlase peene joana tasapisi sisse õli. Ära kiirusta:) Maitsesta soola ja suhkruga.
Kodutehtud majonees säilib külmkapis suletuna paar päeva.

Üks mahedam ja kaneelisem kanakarri

Kui ilmad muutuvad külmaks, läheb meie köögis kuumaks. Ma tegelikult ise pole eriline tsilli-armastaja ja kuna söögilaua ääres istuvad ka lapsed, seestap polegi toit väga vürstikas (tsillit annab juurde panna, kel vaja), küll aga, on köök fantastilisi lõhnasid täis ja sellest juba hakkabki seest soe ;)





VAJA LÄHEB:

400g nahata kanafileed
1 keskmine sibul
2-3 küüslauguküünt
1 väike sellerivars
1-2 tsillikauna
1 tl köömneid
1 tl koriandriseemneid
1 tl jahvatatud ingverit
1 tl tsillipulbrit (cayenne pipar)
1 tl karripulbrit
2 kaneelipulka
1 tl tumedat muscavado suhkrut
1/2 pokaali valget kuiva veini
100 ml kanapuljongit
100 ml kookospiima
100 ml vahukoort
soola, oliiviõli

TEE NII:

Kõige paremini sobib selle toidu valmistamiseks malmist haudepott. Haki sibul, seller, küüslauguküüned ja puhastatud tsilli peeneks, prae oliivõlis klaasjaks. Lõika kanafilee kuubikuteks ja lisa sibulasegule. Pruunista. Vala juurde valge vein.
Purusta uhmri abil köömned ja koriandriseemned, lisa koos ülejäänud vürtside ja maitseained kanale. Sega läbi. Vala peale kanapuljong ja lase tasasel tulel umbes pool tundi haududa. Kõige lõpus lisa kookospiim ja vahukoor ning hauta veel ca 10 minutit.
Serveeri koos keedetud riisiga.

Värske spargli risotto röstitud lõhega

Sparglites on midagi erilist, need mõjuvad mulle umbes samamoodi nagu sidrunid, et lihtsalt tunned, kuidas suu vett täis läheb ja tahaks neid kohe ampsata.
Esimest korda sõin ma spargli risottot Lätis Opera hotelli restoranis, oli aprillikuu ja sparglihooaeg täies hoos. Ma nüüd ei teagi, kas ja kui suurt rolli mängis väga tühi kõht, igaljuhul sai sellest roast hoobilt lemmik. Top 5 vähemalt :)

Et spargel ja lõhe on samaväärne kooslus nagu kuused ja jõulud või ints ja valged sokid, siis...



VAJA LÄHEB:

tükk ilusat lõhefileed
pool sidrunit
soola, rose´pipart

8-10 sparglivart
3 dl Carnaroli riisi
1 sibul, hakitud
1 selerivars, hakitud
1 spl võid
riivitud sidrunikoort
1 l head kana- või köögiviljapuljongit
1/2 klaasi valget veini (kasutasin proseccot)
Grana või parmesani juustu, riivitud
soola ja pipart
suur tükk võid

TEE NII:

Pigista lõhele sidrunimahl, maitsesta soola ja rose´pipraga. Rösti ahjus.
Tükelda sparglid (mitte kasutada valget osa) ning jäta nupud tallele. Kuumuta puljong keemiseni. Pane tükk võid potti ja esmalt kuumuta võis peeneks hakitud sibul ja seller kuni need muutuvad klaasjaks. Lisa riis, spargli varreosad ja veidike sidrunikoort ning jätka kuumutamist veel mõni hetk. Järgmiseks lisa vähehaaval hulka keeva puljongit vastavalt sellele, kuidas vedelik imendub riisi. Jätka aeg-ajalt segades, kuni risoto on parajalt küps. Valmimise lõpus lisa valge vein ja spargli nupuosad. Vahetult enne serveerimist lisa riivitud juust ja tükk külma võid.
Aseta röstitud lõhetükk risottole ning serveeri ja naudi kohe.

Ahjuõunamoos kaneeli ja kardemoniga

Luiga õuntest sai sel aastal 120 liitrit õunamahla, arvestades, et eelmisel aastal joodi 80 liitrit ära jõuludeks, siis nüüd peaks äkki kevadeni välja vedama...
Igaljuhul üks kastitäis õunu leidis omale koha minu köögis ja iseenesestki mõista tegin nendest ahjuõunamoosi. Tõtt öelda pole ma eriline õunamoosifänn (ega ka õunakoogi, küpsetatud õunte, kompoti ega muu sellise), mulle lihtsalt ei sümpatiseeri õunatükid küpsetatud kujul.
Peale Lillu sündi süvenes minus huvi kodutoidu vastu ja ma olen, nüüd juba mõlemale lapsele, vaaritanud kõik söögid ise. Tänu titetoitudele tegelikult avastasingi sellise asja nagu ahjuõunapüree. See maitses imeliselt ja mis põhiline, ei mingeid tükke! Sellest küpseski välja idee, mis tegelikult juba eelmisel sügisel purki sai.
Inspireerituna Katriini õunamoosist, oleks ma tahtnud ka ingverit kasutada, aga ma lihtsalt unustasin seda osta. Eks teen siis järgmise satsi vähe vürtsikama.



VAJA LÄHEB:

2 kg õunu
2 tl kaneeli
1,5 tl kardemoni
100g suhkrut (võib rohkem panna, mulle lihtsalt ei maitse väga magus)

TEE NII:

Puhasta, koori ja tükelda õunad ning pane nad ahjuvormi. Lisa umbes supilusikatäis suhkrut ja 150 ml vett. Kata ahjuvorm pealt fooliumi või küpsetuspaberiga. Küpseta õunu ahjus 200 kraadi juures 35-45 minutit. Need peavad olema täiesti pehmeks ja plödiks küpsenud.
Vala õunaplödi potti, lisa ülejäänud suhkur, kaneel ja kardemon. Püreesta segu ja lase keema tõusta.
Tõsta õunamoos kuumalt kuumadesse (steriliseeri ahjus 100 kraadi juures 15-20 min) purkidesse ja kaaneta kohe.