Pesto alla Genovese

Selleaastane suvi vist meenutab mu maitsetaimedele nii väga kodust Vahemere kliimat, et kõik kasvab mühinal. Juunis maha istutatud basiilikutaimed olid juuli lõpuks nii puhmasse kasvanud, et mul avaneski suurepärane võimalus ammuigatsetud kodust pestot teha. Ja tundub, et enne sügist saab paar purki veel;)

Liguriast pärit hõrgutise on kogu maailm avasüli vastu võtnud, mõned väga konservatiivsed genovalased väidavad, et originaalretseptis ei kasutatud piiniaseemneid (see olla üle tulnud hoopiski Savona linnast) ja et köögikombaini metalltera rikub maitse ära. Samuti vaieldakse ka selle üle, kas basiilikulehed peaksid olema pestud või mitte. Mina, kui 21. sajandi koduperenaine Eestist (kus basiilik mõned aastad tagasi veel suur haruldus oli), ütlen, et kuidas iganes te pestot kodus ka ei teeks, tuleb see ikka parem välja kui poes müüdav möks.
Näiteks võib piiniaseemned, mida on suhteliselt keeruline leida, asendada seedrimänni-seemnetega, kahe kalli ja kvaliteetse Itaalia juustu asemel võib kasutada vaid Parmesani või asendada seegi hoopis Valio Forte juustuga. Sama kehtib uhmri kohta. Kui seda ikka kodus pole, siis ei ole, köögikombainiga segamisel tuleb meeles pidada vaid seda, et pestot liiga pudiks ei haki. Pigem las olla suuremad tükid sees kui ühtlane roheline ollus.

VAJA LÄHEB:

3 peotäit basiilikulehti
1 küüslauguküüs
100g piiniaseemneid
75g riivitud Parmesani juustu
75g riivitud Pecorino juustu
5 spl extra virgin oliiviõli

Purusta küüslauk natukese oliiviõliga, lisa juurde piiniaseemned. Haki basiilkulehed väiksemaks ja lisa segule. Viimasena lisa aegamisi juust(ud) ja oliiviõli, nendega saad pesto konsistentsi reguleerida.
Tõsta pesto puhtasse klaaspurki nii, et õhku kuhugi vahele ei jääks. Tasanda pesto pind ja puhasta purgi servad. Kalla pestole peale vähemalt ühe sentimeetri paksune oliiviõlikiht, see ei lase hoidisele õhku ligi ja pesto säilib sel viisil külmkapis kuni 6 kuud.
Hoia purk peale igat kasutuskorda puhtana ning vajadusel lisa õli juurde.